Põletavad küsimused, nagu kust võiks alustada, et koolikiusamise tegelikke põhjuseid välja juurima hakata ning kuidas pingetega koolis edukamalt toime tulla, andsid põhjuse TMK koolidesse viia. TMK Kooli projekt on isikliku arengu programm lastele, noortele ja õpetajatele igapäevaste tegevuste tulemuslikkuse tõstmiseks ja ettetulevate olukordade paremaks lahendamiseks. Uuel nädalal alustavad uued avatud grupid 9.-12. klassi noortele TMK gümnaasiumile I-II nii Tallinnas kui Tartus.

Vajadus muutuse järele

Koolitusprogrammi koostamine sai alguse juba 2016 aastal, kui üks koolijuht pöördus TMK õpetuse looja Ingvar Villido poole sooviga tuua TMK õpetus oma kooli – nii õpetajatele kui õpilastele. Märgid selle kohta, et on tekkinud vajadus muutuste järele laste õpetamisel ja haridussüsteemis laiemalt, said ilmseks 2016. aasta suvel, kui TMK suvekursuste raames kogunes üle saja viiekümne TMK praktiku, et jagada tehnikate rakendamise kogemusi ja tähelepanekuid muutuste kohta oma elus. Kohtumine kujunes tõsiseks aruteluks TMK teadmiste kasutusvõimaluste üle laiemas ühiskondlikus plaanis. Töögrupid tõid kahe päeva jooksul korduvalt välja vajaduse liita teadmised teadlikkusest ja emotsioonide vabastamisest tänase kooliharidusega.

Loogilise jätkuna kogunes 2016. aasta lõpus väike grupp vabatahtlikke initsiaatoreid, keda ühendas TMK teadmiste kasutamine ning praktiline kogemus hariduse vallas. Algas TMK teadmiste kohandamine sobivaks laste ja noorte vajadustega ning võimalustega, mis on tänases haridussüsteemis muutuste läbiviimise aluseks. Huvi TMK Kooli õppekavaks vormitud teadmiste vastu leidis uuendusmeelsete koolijuhtide seas tunnustust. Juba 2017. aasta sügisel alustati lastele praktiliste oskuste õpetamise pilootprojektidega Lääne-Virumaal, Haljalas ja pool aastat hiljem Rakvere Eragümnaasiumis. Peagi lisandus koole kõikjal Eestis.

Annab parema elukvaliteedi

TMK annab praktilised oskused igapäevaeluks, efektiivseks koolitööks ja parema elukvaliteedi. Samuti on pingeliste olukordadega lihtsam hakkama saada. Kõigis programmides on kasutusel tähelepanu- ja lõdvestusharjutused, kuulamisharjutused ning eneseanalüüs.  Iga noor seab oma õppimise eesmärgid ise. Sagedasti valitakse lahendamiseks probleemid, mis on seotud suhetega eakaaslaste või pereliikmete vahel, mured enesehinnangu ja meeleolukõikumisega, vahel on vajalik hoopis efektiivsuse tõstmine õppetöös või muretsemise ja ärevusega toimetulek.

Kursuse käigus omandatakse lisaks emotsioonide vabastamise tehnikatele ka elementaarsed enesetunde reguleerimise oskused, nagu keha pingete märkamise ja lõdvestamise oskus. Kasvab võimekus püsida valitud teemas ja mitte minna kaasa harjumuspäraste mõtte- ja käitumismustritega. Boonusena saab noorele arusaadavaks füüsilise keha tervise säilitamise olulisus, sest keha enesetunne on otseselt ja vahetult seotud sellega, mis toimub emotsionaalsel ja mõtlemise tasandil.

Kursuse läbi teinud noor teab, et igaüks saab ennast paremaks teha – muuta ennast ja selle kaudu maailma enda ümber.

Elizabeth, 10. klassist toob välja, et õnnetus, mis tal hiljuti juhtus, tõi endaga tohutult emotsioone ja tundeid kaasa, kuid  tänu tehnikatele sai ta vabaneda emotsioonidest ja tegeleda paranemisega.

Sander 8. klassist leiab, et paljud harjutused olid kontrolltööde ajal väga kasulikud, teised aga õppimise või koolitundide ajal. Ka 7. klassi õpilane Richard tõdeb, et ärevuse vastu aitasid tehnikad ja ta tundis end palju paremini ning sai ärevuse tundmise asemel õppimisele keskenduda.

“Mul oli füüsika arvestus ning enne seda, kui vastama läksin, tegin emotsioonide ärasaatmise tehnikat mitu korda, sest polnud kindel, kas see esimese korraga ikka töötab. Pärast mitmeid kordi suutsin ennast rahulikuks muuta ning töö läks hästi,” kiidab 11. klassi õpilane Marten. “Ma ei suuda koolis tihti keskenduda, eriti matemaatika tunnis. Mind vaevavad mõtted ja emotsioonid, mis on seotud muuga, kui see hetk, kus peaksin kohal olema. Emotsioonide ärasaatmine ja mõtete vaatlemine on aidanud mul keskenduda hetkes toimuvale. Lisaks on need aidanud ka vabaneda liigsetest muredest,”ütleb 12ndik Nora. „Enne õppimist või õppimise ajal, kui lähen närvi või ei jaksa enam, kasutan tehnikat, saan keskenduda uuesti õppimisele,“ toob välja 9. klassi õpilane Markus tehnikate kasulikkuse.